INTENSIIVNE TEADLIKKUS, WHO IS IN? / SATORI (valgustumine, virgumine) / Zen kloostritehnika

INTENSIIVNE TEADLIKKUS: WHO IS IN? / SATORI
(= valgustumine, virgumine).
See on ERILINE ZEN KLOOSTRI TEHNIKA
(in English below)

Intensiivne teadlikkus: Satori

See on võimas protsess, kus elatakse 7 päeva järjest kohapeal, ning mis on täielikult pühendatud sinu sisemise olemuse põhjalikule otsingule. Kasutades selliseid elulisi koaane nagu „Kes on sees?“, „Mis on armastus?” ja muid sarnaseid, saavad neist seitsmest päevast kirglikud otsingupäevad, et kogeda hetki, kus mõtlemine peatub, on pausil (No-Mind seisundid), hetki, mis annavad tunnistust sisemisest Buddhast, tunnistaja teadvusest su sees – mida Zen maailmas nimetatakse Satoriks (valgustumiseks, virgumiseks).

Selle intensiivse teadlikkuse struktuuri aluseks on traditsiooniline Zen meditatsioon koos kaasaegsete kommunikatsioonitehnikatega. Eesmärk on tungida teispoole su harjumuspäraseid maske ning teesklusi ja fokusseerida su kogu energia selle otsimisele, kes sa tõeliselt oled.

Kui oled korduvalt küsinud kaasaegset koaani “Kes on sees?” ja ilma pausideta, lakkamatult sellele vastuseid andnud, hakkab arenema su isikupärase identiteedi teadvus. Kord seda kogenud ja mõistnud, hakkad nihkuma oma olemuse poole, tunnistaja keskmesse. Tähendusrikas lõõgastus ja rõõm tekib sellest, et oled tõeline praeguses hetkes.
Selle 7 päeva jooksul, mil elatake kohapeal, ollakse vaikuses ja isolatsioonis.

Nimetatud kursus on neile, kes soovivad läheneda iseenda tõelise olemuse sügavale kogemisele, jõuda äratundmisele, kes nad tegelikult on.

LISAKS : Satori 7 päevase kursuse läbinutel on lisavõimalus läbida ka 1 nädalane juhendaja väljaõpe. See on sertifikaadiõpe.

REGISTREERUMINE

Võta ühendust Eesti Meditatsiooni Kool, Chandini Sarita, meditatsioonikool@gmail.com

On tarvilik õigeaegne registreerumine, kuna see kursus nõuab pikka ja põhjalikku ettevalmistust.

JUHENDJA:Prem Shivani Saksamaalt (vt tutvustust kodulehel Juhendajd alt)

Tõlke võimalus inglise keelest eesti keelde (vajadusel)

*KUIDAS JA MIS?

a) eraldatus välismaailmast

b) vabal ajal ollakse vaikuses iseendaga

c) magamine ühes ruumis madratsitel

d) toiduks lihtne taimetoit, puu- ja juurviljad, hommikupuder jne.,

MIS ON KOAN

koan = mõistatuslause, mida ei saa lahendada (loogilise) mõtlemise abil*

Muu vajalik lisainfo registreerunutele.
*

MIS ON ZEN?

Sõna zen tuleneb sanskritikeelsest sõnast dhyāna, mis tähendab mõtlust. Budismi levides Indiast Hiinasse jõudis sinna mahajaana-budismi teiste koolkondade seas ka chan, jaapani keele häälduses zen. Hiina ja jaapani keeles kirjutatakse see mõtlusele keskenduva budismi koolkonda tähistav sõna kanji-märgiga 禅, mida võiks tõlkida: ‘miski näitab ühte, osutab lihtsale’.

Chan’i Hiinasse toonud indialane Bodhidharma rõhutas dharma praktikas
kõige olulisemana meele märkamist, mõtlust, sisemist distsipliini, jättes riitustele teisejärgulise koha. Aastaks 1000 pKr oli chan’ist saanud üks kahest Hiina tuntuimast budismi koolkonnast.

Zen on levinud peamiselt Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Läänes on rohkem tuntud Jaapani zen, mis sai läänes populaarseks 1960. aastatel. Jaapani zenil on erandlik positsioon, sest seal saavutas zen oluliselt laiema kandepinna kui Hiinas või Koreas.

*
*

Zen’is peetakse tähtsaimaks spekulatiivse mõtlemise ületamist ja virgumise saavutamist eriliste vaimsete praktikatega. Ei otsita seal mõteteta istumist, vaid keskendutakse mõnele kindlale kōan’ile (eestipäraselt: koan) ehk mõistatuse lahendamisele (kus mõtlemine ei saa tuua vastust).

Zen toetub kahele jalale ehk tehnikale: kōan’id ja mõtluspraktika.

Zen harjutab inimeses, kes sellega pühendunult tegeleb, spontaanse reaktsiooni täiuslikkuseni. Zeni meistrite loetelu, kes on silma paistnud täpsuse ja lihtsusega enda mõtete väljendamisel, on pikk. Zeni meistrid ehk õpetajad eelistavad isiklikku ja individuaalset paradoksaalloogikat tavatõdesid ja -väärtusi pakkuvale formaalloogikale, kuna viimane blokeerib niisuguse psüühilise funktsiooni meis nagu intuitsioon.
*
ZEN tee:

– Püüd säilitada meeles vaikust – mõelda sõnades ja arutlustes just sel määral kui tarvilik, vältides aru iseeneslikku kavatsemist, unistamist, probleemide kallal urgitsemist, muremõtete mõlgutamist.

– Tõelisuse eelistamine väljamõeldistele. See tähendab valmisolekut tunnistada elu tõelisust ilma seda moonutavate kaitsevõteteta.

– Hoolivus teiste olendite suhtes. Budism (ja zen sealhulgas) rõhutab teiste elusolendite suhtes tuntava hoolitsustarbe tähtsust – elava kaastunde ja osavõtlikkuse olemasolu, mis ei jäta kasutamata teiste olendite aitamise võimalusi.

– Toimimatu toimimine (wu-wei) – spontaansuse hindamine; elastsuse ja pehmuse eelistamine survele ja vägivallale / Hiina keeles wú; jaapani keeles mu, ‘tühjus, ilmaolek, olemasolematus’

– Sügav usk tähendab dharmaõpetuse järgimist nii sõnas kui ka teos, samuti seda, et usust osataks hingejõudu ja eluenergiat ammutada ning kogetaks ühtsust millegi kõrgemalolevaga, saamata sealjuures oma usuobjekti sõltlaseks.

– Kõikeläbistav kahtlus. Vankumatu usk budismi põhitõdedesse (näiteks kõigi olendite buda-algesse ehk virgumisvõimalusse) käib zenis käsikäes igihalja kriitilisusega väliste autoriteetide, dogmade, väärvaadete, terve mõistuse, väljamõeldiste jm sellise suhtes. Üks zeni põhimõte on: tapa kõik autoriteedid. Algajale mediteerijale antakse nõu saada vabaks ka siduvaist Buddhaga seotud kujutlustest ja mõtetest. „Kui sinu ette ilmub mediteerides (kujutluses) deemon, tapa see deemon, kui ilmub Buddha, tapa see Buddha!“

– Meie raskused ei tule mitte sellest, et oleme omandanud võime teadvustatult tähelepanu suunata, vaid sellest, et oleme kaotanud võime hoomata selle taustal suuremat tagaplaani. Tähtis on, et suudaksime alati näha või vähemalt aimata kõige taga ka ühtsust.

– Kõhklematu edasiminek – siiruse ja otsekohesuse (nendes väljenduvad isiksuse loomulikkus ja terviklikkus) eelistamine keerutamisele ja teesklusele.

– Enesetäiustamine. Kes ei tööta lakkamatult enda kallal, libiseb arengus tagasi. Kui iidses Hiinas eeldas enesetäiustamise zen karmi askeesi või aastakümnepikkust harjutamist näiteks mingi käsiöö või kunsti omandamiseks, siis tänapäeval võiks enesetäiustamise sihiks võtta mis tahes teadmisi, oskusi, vilumust, meelekindlust, loomulike võimete arendamist tõotava ala. Keskendumist ja meelekontrolli ei pruugi harrastada üksnes pühakojas mediteerides, vaid mis tahes (ka head majanduslikku tulu andvas) tegevuses. Pole juhus, et zen-treening on kindla koha leidnud suurte
*
ZEN – MEELELAADIS

– on keskne püüdetu püüdlus: raugematu sihile suundumine koos asjadel kulgeda, avalduda, toimida laskmisega.

– Zenis pole midagi, millesse klammerduda. Kui zeni tundmaõppijad seda ei näe, tuleneb see sellest, et nad lähenevad zenile liiga innukalt.

– Elamine zeni vaimus on sirgel otseteel kulgemine. Kirgastumise saavutamiseks ja zeni harrastamiseks pole tarvis teha vähimaidki pingutusi. Tuleb üksnes viibida seal, kus viibite (oma teel).

– Tegema asudes soovite harilikult midagi saavutada ja klammerdute tulemuse külge. Saavutamise püüdelt saavutamatusele suundudes saate vabaks püüdlemise tarbetuist ja kahjulikest tagajärgedest. Piisab sellest, et teha midagi lihtsalt, ilma erilise pingutamiseta. Edu nimel ülepingutus on liigne, tarbetu taak. Hoiduge püüdest näha midagi iseäralikku ja saavutada midagi erilist. Teil on iseenda ehtsas väärtuses niigi kõik olemas. Kui püüdlete õiges suunas, kaob teis hirm midagi kaotada. Isegi kui püüdlesite vales suunas, ent olete sellest ise teadlik, ei ole te eksiteel. Kaotada pole midagi. On ainult õige teostuse ehtne jääv väärtus.
*
Kord küsinud psühhiaater zeni õpetajalt: “Kuidas sa tuled toime neurootikutega?” Zeni õpetaja vastas: “Ma viin nad punktini, kus nad ei saa enam ühtegi küsimust esitada.”

**********************

IN ENGLISH