Sarita artikkel ajakirjas “Tervendaja”. Uskudes meditatsiooni tervendavasse väesse.
Uskudes meditatsiooni tervendavasse väesse
Seeda Randroo (vaimse nimega Chandini Sarita) elu muutis üks hiina meditsiini koolis kogetud meditatsioon – see tervendas ta üleöö kauakestnud seljavalust. Tänasel päeval juhendab Seeda ise meditatsioonikursusi, teraapiaid ja eraseansse, on üks Osho Meditatsiooni Keskuse rajajatest Tallinnas ning juhib ka Eesti Meditatsiooni Kooli.
Intervjuu ajaks istub Seeda vahvalt oma lemmikpoosi – lootoseasendisse. Ristpiste asendisse, nagu ta ise naljatades kutsub – jalad mõnusalt risti. Toolil küll, mitte joogamatil põrandal, nagu tavaliselt, aga siiski – lootosepoosis istuv naine mõjub üdini meditatiivselt.
Seeda viibib lootoseasendis tihti. Sest nii tunneb ta end koduselt. Samas ütleb ta, et mediteerimise asend ei pea olema lootosepoos. Seeda vaimne teejuht Osho, kelle teadmisi ta järgib, on öelnud, et meditatsioonis on vaja istuda võimalikult mugavalt. Et ei oleks kannatust ega pingutust – mis on peamine, et lõdvestuda.
“Sest kui teed pingutuse, siis sa ei saavuta meditatiivset seisundit,” usub naine. “Meditatsioon ei ole mingi tõsine asi, vaid see on kergus, mängulisus. Meditatsioon tähendab seda, et oled totaalselt käesolevas hetkes. Hetkes saad aga olla, kui tunned ennast hästi. Kui lapsed mängivad, siis nad on täiesti mängu sees. Nemad on selles hetkes ja panustavad ennast täiesti sellesse. Sama on meditatsiooniga – see õnnestub, kui on kergus, kui on lõõgastunud seisund, kui on mängulisus.”
Seeda, kuidas Su vaimne teekond alguse sai?
Enne, kui mediteerima hakkasin, oli mul aasta otsa selline seljavalu, et kogu aeg oli higi otsaees, iga liigutusega. See valu-aasta oli tõeline kannatus. Ma olin teadlik, et see on psühholoogilise teemaga seotud ja soovisin teada, mis teema see on. Massööri juurde läksin ainult üks kord – siis, kui mul oli tulemas üritus, kus pidi pikalt istuma. Tahtsin selleks ürituseks ennast paremasse seisundisse saada ja läksingi massööri juurde. Ta ütles mulle seljavalu teemaga seoses midagi sellist, mis tekitas minus huvi. Ma küsisin, kuidas ta seda infot teab. Ta ütles, et õpib hiina meditsiini koolis Haapsalus. See, mida ta mulle ütles, mõjus nii huvitavalt, et sinna kooli läksin ka mina. Ja nii hakkas 2006 aastal mu meditatsioonitee peale – 12 aastat tagasi.
Kas seljavalu andis kohe järgi?
Mäletan, et alguses mediteerisin nii, et istusin ainult selg vastu seina ja siis ka oli selg valus. Ma ei kujutanud ette, et saaks teistmoodi.
Ükskord oli seminar, kus me mediteerisime nii, et ei saanud selga toetada. See meditatsioon kestis üle tunni, mis oli tohutu piinapink minu jaoks. Aga ma ei tahtnud näidata teistele oma nõrkust ja jäin sinna istuma – kuigi koguaeg peas keerlesid mõtted, et nüüd küll lähen ära. Ja see polnud nagu üldse meditatsioon, sest need mõtted olid pidevalt peas. Aga järgmisel hommikul, kui tõusin voodist, oli 70 protsenti seljavalust kadunud. Meditatsiooni tulemusena.
Kas see ajendaski Sind regulaarselt mediteerima?
Ei saa nii öelda, sest olen elanud elu suhteliselt plaanipäratult. Ei tee plaane ega sea eesmärke. Küll aga see, mis mu hingele armas, seda jätkan. Meditatsioon oli lihtsalt mu hingele armas. Seetõttu jätkasin.
Ma tahtsin väga minna meditatsiooniseminarile, mis toimus Hispaanias. Kuna mu selg oli valus, siis mõtlesin, et ei saa minna. Aga pärast suure osa seljavalu kadumist tuli tohutu rõõm – sest ma sain minna ja viis päeva osaleda meditatsiooniseminaris.
Kas meditatisooni üks omadus ongi tervendada valu?
Võin oma kogemustest rääkida. Kui kogen valu, siis justkui hüppan selle valu sisse. Ma ei püüa seda valu ära lükata, eemale temast minna. Ma luban valul olla. Ja kui valuga koos olen, siis tavaliselt ühel hetkel ongi ta lahustunud.
Meditatsioonis võivad asjad ootamatult muutuda: valu lahustuda, haigustee pöörata, emotsionaalne koorem väheneda jne.
Meditatiivset seisundit on hakatud palju teaduslikult uurima ja on leidnud kinnitust, et mediteerimine ning tervis on omavahel seotud.
Kas lisaks seljavalule oled tundnud läbi regulaarse mediteerimise, kuidas hingel on ka kergem?
Jaa. Situatsioonid, milles ei ole kerge olla, situatsioonid, mis enne tekitasid hirmu või pahameelt, need hetked ei avalda enam sellist mõju. Kui mediteerid, siis respekteerid iseennast ja teisi rohkem. Ja lubad teistel elada nende elu. Ja kui keegi on su peale pahane või solvav, siis oled rohkem neutraalne. Meie hädad algavad sellest, et me anname hinnanguid, võrdleme
Ja jääme kinni inimestesse ja olukordadesse…
Ja kui see maailm ei vasta meie plaanile, siis see tekitab hirmu, kannatust ning pahameelt. Aga siis me ei saa ju olla rõõmsad. Kui mediteerid, siis muutud tolerantsemaks enda ja teiste suhtes. Lubad asjadel olla ja juhtuda.
Meditatsioon on elav. Mitte nii, et kui mediteerid, siis koguaeg on üks ja sama seisund. Meditatsioon ei ole koopia. See on originaal igas hetkes. Meditatsioon ei muutu kunagi igavaks. Me pelgame seda, et kui pole elevust, kirevust, siis on igav. Tegelikult ei ole see igav. Vaid see on heaolu – nagu oleks peale rasket tööpäeva voodisse saanud – oh, ometi oma voodis!
Kui palju aastaid oled igapäevaselt mediteerinud?
Ma ei mediteeri igapäevaselt. See tähendab, et ma ei tee iga päev meditatsiooni tehnikaid. Meditatsioon ei pea olema kindlas asendis, kindlas ruumis. Ma võin kõndida mööda tänavat ja olla meditatiivne. Võin keeta suppi ja olla meditatiivne. Võin rääkida teise inimesega ja olla meditatiivne.
Kui oled meditatsiooni tehnikaid aastaid kasutanud, siis võid ka olla jalutades meditatiivne. See tähendab, et oled selles hetkes, sellele tegevusele andunud. Kui keedan suppi, siis naudin seda tegevust – mu käed iseenesest võtavad asju. Mul ei ole sel hetkel pinget ega soove, tahtmisi. Lihtsalt nagu laps mängib. Pühendunult.
Sa teed Osho praktikaid palju. Mis on neist see, mida kasutad tervendamiseks?
Oshol on aktiivsed meditatsioonid. Kui Budha tõi maailma Vipassana meditatsiooni – istudes lootoseasendis, hoides selja sirgena ja taotledes mõttevaba seisundit, siis tänapäeva inimesel on seda äärmiselt raske teha. Elutempo on muutunud kiireks, see on täiesti erinev sellest, mis oli Budha aegadel. Osho aktiivsed meditatsioonid on mõeldud tänapäeva inimese ja tuleviku inimese jaoks. Annad kehale või häälele võimaluse liikuda. Rahuldad keha vajadust olla natuke rahutu, toimetada, tegutseda. Kui selle oled ära rahuldanud, siis pärast seda on vaikus, meditatsioon. Olen kogenud nende meditatsioonide head efekti.
Kas tegeled ka teiste aitamise ja terapeuditööga?
Enne meditatsiooni tegelesin inimeste nõustamise ja koolitamisega, suhtlemistreeningute ja psühholoogiliste nõustamistega. Pärast seda, kui olen Osho aktiivsete meditatsioonideni jõudnud, ma näen, et need on võimsamad inimesi aitama kui psühholoogiline nõustamine. See ei tähenda, et ma inimestega enam ei räägi, kuid rõhk on meditatsioonidel ja meditatiivsetel teraapiatel.
Kedagi ei saa lükata. Kuid kui inimene on valmis, siis ta proovib seda. Nii palju on positiivsust, mida meditatsiooni praktiseerimine endaga kaasa toob. Inimesed tunnevad, et nad on elurõõmsamad, naudivad elu. Nad saavad rohkem aru, mida nad tahavad, teevad elus muutusi. Tekib julgus elada.
Kui sageli me teeme asju, mida me ei taha teha. Võibolla laulja tahaks olla hoopis kingsepp…
Või vastupidi…?
Või vastupidi! Sageli võib eluülesanne olla hoopis erinev sellest, mida tehakse. Aga erinevatel põhjustel me teeme valikuid nii, et me ei tunneta, mis meile tegelikult rõõmu teeb. Ja me ei tunneta, sest me oleme endast nii võõrdunud, me pole saanud olla need, kes me tegelikult oleme.
Lapsepõlvest alates on öeldud sageli, et see, mida sa teed mingil hetkel, pole õige. Kodus, koolis. Nii oleme pandud tingimuste ja raamide sisse. Oleme nagu linnud puuris ja siis meiega juhtubki nii, nagu linnuga puuris. Me ei ole vabad ega vabaduses. Isegi kui aastate pärast puuriuks lahti tehakse, pole julgust sealt puurist välja lennata. Sest tundmatu on muutunud hirmutavaks. Aga tundmatu seal väljaspool puuri – see ongi ainus vabadus. Kuid hirmu pärast me valime pigem vangla. Vabadus on alati risk. Vabadus ja elu ei ole kunagi plaaniga raamitud. Seal toimub kõike. Aga kui mediteerid, siis tekib rohkem julgust nuusutada seda vabadust, olla rohkem sina ise. Tekib rohkem võimalust ära tunda, mis sind tegelikult rõõmustab. Tekib aegapisi juurde julgust tiibu avada ja lennata…
Kuidas siis leida oma teed, mis annab sisemise rahu?
Mina võin öelda, et olen leidnud selle tee läbi Osho aktiivsete meditatsioonide, läbi Osho poolt ilmavalguse kätte toodud iidsete tehnikate.
Kui hakata neid tegema, saad iseendaga rohkem tuttavaks. Ja mida rohkem saad iseendaga tuttavaks, seda rohkem harunevad lahti kammitsad ja sõlmed.
Sinust endast sõltub esmane otsus – panna mängima meditatsiooni plaat ja alustada. Kõik edasine juhtub sinust olenemata. See, mida koged, ei tulene sinu püüust või tahtest. Selline seisund vabastab aga köidikud. Hingel hakkab hea.
Kuidas praegu inimesi tervendad ja mis probleemidega Sinu juurde tullakse?
Kindlasti ei saa öelda, et ma inimesi tervendan. Inimesed tervendavad ennast ise. Vaja on vaid tutvustada neile vahendeid. Ma saangi tutvustada tehnikaid, meditatsioone, ning kui nad hakkavad neid tegema, siis nende probleemid hakkavad lahenema. Tehnikad on selleks, et inimene saaks muutuse jaoks ennast kättesaadavaks teha ja et tekiks valmisolu vastu võtta.
Kui nüüd vastata sellele küsimusele, et millega inimesed tulevad, siis kokkuvõtvalt on see rahulolematus. Rahulolematus sellega mis parasjagu on, rahulolematus enda olukorraga, iseendaga ja eluga laiemas mõttes. Rääkida-jagada on tore, kuid see, mis tõeliselt aitab, on millegi läbitegemine, kogemine. Nii me siis räägime ja ka mediteerime. Mulle meeldib neid tehnikaid inimestele jagada, kuna siis ei sõltu nad enam kellestki teisest, vaid saavad ise vastavalt endaga tegeleda ja ennast aidata siis, kui neile endile sobiv aeg on.
Kas inimeste probleemid on lahenenud ja on nad tundnud, et elukvaliteet on muutunud?
Sageli on elus nii, et kui me oleme lahendanud ühe probleemi, siis me tahame sinna tekitata kümme asemele. Aga kui meditatsioone teed, siis hakkad nägema, kuidas sa seda teed, sa saad iseendast rohkem teadlikuks. Kui aga saad iseenda tomimisest teadlikumaks, siis on sul vabadus valida kas teed seda või jätad tegemata. Näiteks punktist A punkti B on kergem liikuda lahtiste silmadega (olles teadlik ümbrusest) kui kinniste silmadega, kätega ringi kobades… See ongi teadlikkus – sa näed. Nii on ka sellega, mis toimub Sinu sees. Mediteerimine aitab selgemini näha seda, mis meiega toimub, samuti tajuda adekvaatsemalt seda, mis toimub meist väljaspool.
Hea on meeles pidada, et muuta saab vaid seda, millest ollakse teadlik.
Sa näed tolmu riiulitel, prügi põrandal, ja siis hakkad sa koristama tuba. Enne muutmist on vaja näha seda olukorda, mis muutmist vajab. Kõigega on nii.
See ongi teadlikuks saamine ja see on põhiasi, mis elukvaliteeti muudab.
Need, kes jätkavad mediteerimist, on öelnud, et nad isegi ei mõista, kuidas oli võimalik, et nad enne ilma selleta elasid. Nad teevad samu toimetusi, sama tööd mis enne, aga nende suhtumine, nende endi hoiak on nii palju muutunud, et see ei ole enam koorem, kohustus, paratamatus. Ja suhted teiste inimestega muutuvad, sest sa ise oled muutunud. Muuta saab ikka vaid iseennast ning iseenda asju, olukordi, mitte teisi. Suhted teiste inimestega muutuvad tänu su enda muutumisele.
Sa oled asutanud Eesti Meditatsiooni kooli. Kuidas inimesed sealt abi leiavad?
Ma viin läbi meditatsioone ning kursusi, samuti kutsun erinevaid juhendajaid kursusi Eestisse läbi viima. Juhendajad on alati seotud Osho Rahvusvahelise Meditatsiooni Keskusega Punes Indias ja on pika meditatsiooni kogemusega inimesed, kes juhendavad kursusi ka Punes.
Meditatsioonikooli idee tekkis siis, kui olin meditatsioonis ja vaikuse hetkel see idee tuli mu juurde ootamatult.
Abi seisneb selles, et on loodud keskkond, kus inimestel on võimalus iseendaga tegeleda, tulla ning mediteerida, osaleda kursustel ja eraseanssidel.
Mis on Su enda elus juhtunud kõige suurem ime või tervenemine?
Ikka see seljavalust vabanemine. Kindlasti oluline muutus on ka see, et juurde on tulnud elujulgust. See annab suurema meelerahu. Ja kui on meelerahu, siis on kergem ja rõõmsam olemine. See ongi ju elukvaliteedi muutus.
Kas on ka konkreetsed füüsilisi tervenemise olnud meditatsioonikooli külastajate seas?
See oleneb palju inimesest endast. Ka valmisolekust lubada juhtuda. Üks naine, kellel oli kasvaja, jõudis meie juurde. See oli tal just avastatud. Ta tegi nädalas kaks korda Osho dünaamilist meditatsiooni ja kaks korda Osho chakra hingamise meditatsiooni. Pärast kahte kuud ta läks uuesti uuringutele. Seda haigust ei olnud enam.
Need asjad võivad juhtuda. Aga kindlasti ei saa seda eesmärgistada ja planeerida – et mediteerin selleks, et see või teine asi juhtuks. Nii need asjad ei toimi. Kui aga hakkad enese heaoluks mediteerima, siis võib kaasneda ka midagi muud. Nagu ootamatu kingitus.
Kas on veel selliseid toredaid lugusid?
Ikka on. Hästi palju on seljalugusid. Osho kundalini meditatsioonis on esimene osa keha väristamine. See on väga hea seljale, on seljahädadele hästi mõjunud. Peavalud, une probleemid on vähenenud jne. Aga palju on muutunud ka hoiakutes-suhtumistes ning emotsionaalsel tasandil.
Olen mitmeid kordi teinud sellise pika perioodi, kus 21 päeva teeme Osho dünaamilist meditatsiooni. Osho on öeldud, et peale 21. päeva on mõistus nõus tegema muutust. Mu grupis on käinud noored mehed, ettevõtjad – neil on tihe pingeline töö, mõnel pere mitme lapsega. Kui olime ühe noormehega jõudnud poole peale, siis tal tekkisid süümepiinad, et kaks väikest last kodus ja tema iga päev 1,5 tundi ära, naine peab kodus olema väikeste lastega. Ta rääkis naisega ja naine ütles, et palun jätka käimist, sest mees oli kodus hoopis teistmoodi, see aeg koos oli märgatavalt parema kvaliteediga. Ja see mees ise ütles, et Osho aktiivne meditatsioon on nagu emotsionaalne fitness – pinge lahustub, koorem õlgadelt väheneb. Ta tõi välja huvitava mõtte, et käime keha pärast jõusaalis, ning igaüks mõistab selle vajadust, kuid hinge pärast oleks kõigil vaja teha samuti emotsionaalset fitnessi. (Seda videolugu saab vaadata siit.)
Aga selliseid mehi, kes vaimseid praktikaid vastu võtavad, väga palju ei ole?
Ma ei saa seda öelda, sest aina rohkem mehi on tulnud mediteerima. Tore on näha, et tulevad just noored edukad mehed, kelle ongi pinged ja kes annavad endale aru, et selleks, et nad ei põleks läbi, on vaja midagi rohkemat kui jõusaal. Seoses Osho dünaamilise meditatsiooniga on pingetest vabanemist märganud paljud inimesed. See on teaduslikult uuritud meditatsioon, mis on kasutusel stressi ja emotsionaalse pinge vähendamiseks üle kogu maailma.
Kas Sa aitad inimesi ka inimest energeetiliselt tunnetades või kätega ravides?
Ma ei tee kätega ravi. Aga ma olen seda teinud, kui inimesed on seda küsinud. Aga ma ise seda välja ei paku. Kõige enam ma siiski kasutan Osho poolt loodud meditatsioone ja meditatiivseid teraapiaid. Mulle meeldib just see, et iga inimene saab seal ilma survestamata minna edasi just selles tempos, nagu ta ise tunneb.
Mulle meeldib Osho lähenemine, on see, et ta hästi selgelt ütleb: “Unustage mind, te ei pea üldse kuulama, mida ma räägin, see on minu nägemus asjadest ja elust. Aga kui midagi on, mis sinu maailmanägemusega sobib, siis sa võid võtta selle, aga ära kunagi järgi mind pimesi. Igaüks on täiesti erinev ja selline, nagu ta on. Ja kui Budha tahaks olla Krishna, siis ta oleks hale Krishna, ja kui Krishna tahaks olla Budha, siis ta oleks hale Budha – ehk teisisõnu ole see, kes sa oled, ära taha olla kellegi moodi.”
Kui inimene julgeb olla see, kes ta on, siis temaga ei saa manipuleerida. Aga nii kahju, kui see ka ei ole – meie poliitiline ühiskond vajab manipuleeritavat inimest. Ja ainult hirmudega inimene on manipuleeritav.
Kui aga tead, kes sa oled, tunned, kes sa oled ja mida sa tahad, siis ei nooguta sa enam kaasa, vaid julged olla ise. Ei lähe massidega kaasa. Vaid julged olla selline, nagu sina oled.
Seeda sõnul ei ole meditatsioon midagi kunstlikku. Meditatsioon on elustiil. Hakkad elu ja iseennast vaatlema neutraalsel moel, ilma hinnanguid andmata, ilma võrdlemata. Avastad igas hetkes uuesti ennast, leiad tee enda juurde.
“Seda seisundit ei ole vaja õppida ega leiutada – see on vaja ainult meelde tuletada. Me oleme sündinud selle seisundiga. Kui me sündisime siia ilma, siis olime kontaktis iseendaga. See seisund on sinu sees olemas. See ei ole midagi uut. Lihtsalt meelde tuletamise asi. Nagu leiaksid sahtlist kadunud võtmed üles.”
Meditatsioon on elu pühitsemine. Pühitsed päeva, tunned rõõmu päikesest ja vihmast, mis krabistab vastu akent, loob erilise heli.
Võiks arvata, et Seeda igal hommikul ärkab ja kohe mediteerib. Kuid mõnikord ta siiski magab pikemalt ja siis ei ole selleks aega.
“Võtan neid asju lihtsalt ja loomulikult – et kui ma ei mediteeri hommikul, siis mediteerin pärastpoole ja midagi ei juhtu sellest. Kes mediteerimisega alustab, sellel on küll kergem, kui mingi kindel aeg on määratud, aga edaspidi ei pea see enam nii olema. Ma ei sea endale seda kindlat piirangut. Kui täna ei saa mediteerida, siis homme mediteerin. Ei suhtu nii, et ma pean seda tegema, ei võta seda kui kohustust. Ma mediteerin, sest ma tunnen end mediteerides ja peale seda suurepäraselt. See on kui hingeline kingitus.”
Kui oled juba tuttavamaks saanud selle seisundiga, siis pole selleks vaja minna kindlasse kohta kindlat tehnikat tegema. See on lihtsalt enese meeles pidamine.
Seeda soovitabki: “Pea ennast meeles, mida iganes teed – kui ostad poes leiba, ajad teisega juttu, teed süüa – pea ennast meeles. Miks öeldakse, et ära vaata telekat, see on kahjulik. Seda öeldakse, sest sa unustad ära selle, kes vaatab. Vaatad seriaali, kus on Mari ja Juula, ja identifitseerid ennast Mariga. Enda oled täiesti ära unustanud, elad nii kaasa sellele, mis juhtub Mariga. Meditatsioon toob su iseenda juurde tagasi, et hoiaksid ennast meeles. Sa näed puud, seina ja maailma, aga pead iseennast ka meeles – seda, kes kõike seda näeb.”
Seeda elu kulgeb rahulikku ja meditatiivset rada pidi. Peal ärkamist joob ta tassi kuuma vett, mis puhastab organismi. “Ja vaatan aknast välja, olen rõdul, vaatan, kuidas taevas on päike, kuidas meri lainetab ja kuidas tuul liigutab puid, tunnen rõõmu värskest õhust. Ehk siis võtan natukene niisama aega ärkamiseks. Teen hommikusöögi, siis loen oma e-kirju, organiseerin kursusi, töötan arvutiga, koristan tuba, käin poes. Televiisorit ma ei vaata – ei teagi kohe täpselt, mis ajast saadik, 2001. aastast vist. Ja ma ei loe ka uudiseid. Sellest ma olen loobunud, sest nad on enamjaolt negatiivsed, milleks end nendega täita. Ei loe enam ka ilukirjandust alates 1996.aastast, sest seal on kirjas alati ju kellegi teise elu, aga mul on enda elugagi piisavalt tegemist, Loen maailmavaadet käsitlevat kirjandust.”
Ka Indias käib ta nii palju, kui vähegi saab. Viimase viie aasta jooksul on käinud kolm korda. Kahel viimasel aastal on olnud kolm kuud järjest. On viibinud Punes Osho keskuses, pühendunud enese arendamisele, mediteerinud seal, osalenud meditatiivsetest teraapiates ja gruppides. “Ma armastan Punet. Osho on loonud seal sellise energeetilise keskkonna, mis lausa iseenesest kutsub mediteerima,” naeratab naine.
Ja lõpetuseks soovib ta öelda, et kes vähegi tunneb, et soovib oma elus midagi muuta, neil soovitab proovida Osho meditatiivseid praktkaid. “Võta näiteks kuu aega ja tee kolm korda nädalas neid tehnikaid, siis näed, kuidas su elu muutub”.
Kui on terviseprobleeme või emotsionaalseid probleeme siis meditateerimine on hea võimalus olukorda muuta.
“Kui õppida selgeks tehnikad, saab neid teha ükskõik mis ajal oma kodus. Ei pea kellestki sõltuma, et pakkuda endale heaolu.”
Eesti Meditatsiooni Koolis toimub ka palju väljaõppe kursuseid.
Ayurenergeetika iidne tarkus – kus lihtsate võtete abil saab muuta nii füüsilise, emotsionaalse kui ka mentaalse keha energeetikat ning bioenergeetilist välja.
Jaapani näomassaaži väljaõpe, kus õpitakse näos olevate emotsionaalsete ning füüsiliste pingete vabastamist, millega kaasneb lõõgastumine ja pingelangus kogu kehas.
Järgmisel suvel toimub aga väga põnev – zen tehnikal baseeruv õpe “Who is in?” + Satori (valgustumine). Saab õppida selle müstilise kursuse juhendamist, või siis teha see kursus läbi üksnes enda tarbeks – et kohtuda iseendaga. See on väga võimas kloostritehnika, mida mungad praktiseerivad ka tänapäeval, ning kus intensiivne koaanide kordamine (koaanid on laused, millele ei saa vastata loogilist mõtlemist kasutades) ning äärmiselt punktuaalne tugev distsipliin, juhivad ühel hetkel sind iseenda põhiolemuse tunnetamiseni. Tunned ilmeksimatult ära, kui oled kord endaga tõeliselt sügava kontakti leidnud, sest see see tunne erineb nii suurel määral seni kogetust, et seal ei teki mingitki kahtlust enam. Oled kodus.
Kõik need kursused ja väljaõpped on aga seotud mediteerimisega, mis annab arengule jätkuvuse ning sügavuse. On hea mediteerida regulaarselt, sest see näitab suunda – kuhupoole sa teel oled. Seda suunda pole vaja näidata kellelegi teisele, kui vaid iseendale. Iga inimese areng ja tempo on ainult tema enese asi. Keegi ei peaks teist taga kiirustama või survestama.
Osho on öelnud väga õigesti: “Inimesed soovivad muudkui maailma muuta, mitte iseennast.”
Kui me iseendiga tegeleme, siis on sellest rohkem kui küll.
Meditatsiooni kool pakub võimalusi neile, kes seda muutuseteed käia tahavad. Kunagi pole hilja meie kooli tulla ja mediteerima hakata, selleks pole vaja vähimatki ettevalmistust või eelnevat kogemust. Meditatsiooni kool on iseäralik kool – tal pole ei algust ega lõppu, õppeaasta algab iga päev uuesti ja uksed on valla igal ajal.
Me saame enese jaoks tohutult palju head korda saata (kuid ka halba) – kõik oleneb meist endist.
Soovitan vaadata teadlase dr Masaru Emoto avastuste kohta tehtud filmi, kus näidatakse, kuidas vee molekul muudab oma struktuuri, olenevalt sellest, kas on tegu negatiivsete mõtete – emotsioonidega või siis meditatiivse rahu ja tasakaalu seisundiga. Meditatiivses seisundis võtab veemolekul väga väga ilusa kuju, kusjuures negatiivsete mõtete puhul on molekuli kuju inetu,korrapäratu. Kui nüüd mõelda sellele, et inimkeha koosneb üle 80 protsendi veest, siis on lihtne kujutleda, mida me enesele teeme siis, kui oleme negatiivselt meelestatud, või millist heaolu suudame endale ise luua, kui õpime mediteerima, viibima rohkem meditatiivses seisundis, milles on tasakaal ja harmoonia, rõõm ning rahulolu.
Seda heaolu ma soovingi kõigile neile, kes tahavad oma ellu tuua keha ja meele puhtust.
Soovitan kasutada sel teel Osho aktiivse meditatsiooni tehnikaid, kuna need on teaduslikult loodud just tänapäeva inimese jaoks, kelle elutempo on tohutult kiire. Need tehnikad aitavad läbida mõttekoridori räga, et jõuda lõpuks välja vaikuse ja rahu seisundisse, kus keha on lõõgastunud ja meel vakka, sest tõeline meditatsioon saab toimuda ainult siis, kui mõte teeb pausi ja igasugunegi sisekõne on kadunud. Ei ole pilte, sõnu, fantaasiaid, kujutlusi – sest kõik need on mõtlemise erinevad vormid. Mõte on mõneks hetkeks läinud puhkusele. Ja vaid siis oleme me meditatsioonis. Meditatsioonis on tühi ruum – nagu õhk. Puhas, kerge, selge ja läbipaistev.
*
VÄIKE LISA LOOLE
Teaduslikult on tõestatud, et kõik emotsionaalsed seisundid talletuvad füüsilises kehas. Osho Kundalini meditatsioon sisaldab endas 15 minutit sellist meetodit, mis füüsiliselt raputab kehast maha minevikulised pinged, mineviku talletunud emotsioonid. Kui aga keha vabaneb füüsilistest pingetest, siis vabaneb ka meel, sest keha, hing ja meel on üks tervik. Kui ühel hakkab hea, siis see mõjutab hästi ka hinge ja meelt.
Samuti on teaduslikult uuritud Osho Dünaamilist meditatsiooni, mis on üle maailma kasutusel haiglates stressi ja pingete vabastamiseks.
Erinevaid kursusi, eraseansse ja meditatsioone leiad kodulehelt www.eestimeditatsioonikool.ee
Helistada saab 56660348