Sarita artikkel ajakirjas Sport “Kuidas meditatsioon aitab leida meelerahu?”

Kuidas meditatsioon aitab leida meelerahu?

Igapäevase töö, pingete ja kära sees unustame tihtipeale iseenda. Võime isegi unustada, kuidas korralikult hingata. Või äkki ei olegi me kunagi oma hingamisele mõelnud. On mitu viisi, kuidas hoida vaim terve, mõte terav ja hingamine korras. Üks võimalus on mediteerimine, millest räägib lähemalt Eesti Meditatsiooni Kooli asutaja Seeda Randroo (meditatsioonimega Chandini Sarita).

Algatuseks nendib Seeda, et meditatsioon on väga lihtne. „Mõne sõnaga öeldes on meditatsioon kohalolek, kus kehas ja meeltes on rahu ja usaldus,“ lausub ta. Tänapäeva kiirus on meilt võtnud võime seda rahulolu ja usaldust tunda, kui me seda teadlikult ei praktiseeri. Miks mitte võtta see aeg, et oma elu ja seisundit paremaks muuta?

Kõik on kinni mõtlemises

Hirmud, et me ei saa hakkama, või asjad, mis tunduvad keerulised, on kinni meie mõttemaailmas. Seeda sõnul võib isegi istumine keeruliseks osutuda, kui me selle keeruliseks mõtleme. „Mõtlemine takistab meid ja võib teha keeruliseks nii meditatsiooni kui mis tahes situatsioonid elus,“ arvab ta. Isegi õnnelikkus võib saada keeruliseks, kuna mõtleme sellele juurde hirmud: see ei saa kaua kesta, see on liiga ilus, et olla tõsi, ma juba kardan, mis edasi tulla võib. Niimoodi ei suuda me tunda täit rõõmu ka õnnelikust ajast. Mäe otsas olles kardame orgu ja orgu laskudes tahame mäe otsa jõuda. Kunagi pole täielikult hea või ei olda täielikult rahul. Kui ei õpita väärtustama hetke ja kohta, kus parasjagu ollakse, ei ole ka võimalik olla tõeliselt õnnelik, tõeliselt edukas, tõeliselt rahul. Oskus näha ka oru väärtusi – see on väga tähtis. Ja orul on oma väärtus. Oskus hingata täie rinnaga mäe tipust paistvat avarust ilma, et tekiks mõte „nii kahju, et ma ei saa siia jäädagi“ – see oskus ongi tõeline õnn.

Mõtted saab panna pausile

Meditatsioon ise on väga lihtne, sest see on justkui mitte millegi tegemine. „Tänapäeval on mitte millegi tegemine aga kõige raskem just meie enda mõtlemise tõttu,“ räägib Seeda. Mõtted meie peas ei saa otsa, kuid need saab panna pausile, kui neid tolereerida ja olla nende suhtes ükskõikne. „Mõtteid tuleks vaadata kujundlikult, näiteks nagu pilvi, mis tulevad ja lähevad, kuid millele sa ei jää järele vaatama. Siis liiguvad pilved sinust eemale ja ühel hetkel avastad, et oledki mõttepausil,“ lisab ta.

Milleks mulle meditatsioon?

Kas mediteerida või mitte – see on väga isiklik otsus. Kindlasti soovitab Seeda meditatsiooni siis, kui tahad olla rohkem rahul oma eluga, iseendaga, oma tegevustega, kui soovid vähendada välismaailma mõju iseendale, kui tervisega on ükskõik milliseid muresid (ka lihtsamaid asju, näiteks unetus või peavalu), kui soovid ennast arendada ja oma maailmatunnetust avardada või kui tahad tunnetada, milline on sinu enda tõeline olemus. „Mediteerimine loob selguse ja aitab lahendada probleeme,“ ütleb ta. Meditatsioon on võimalus muuta end tasakaalukamaks, enesekindlamaks, rahulikumaks ja produktiivsemaks. Teadlased on avastanud, et meditatsiooni seisundis olek mõjutab positiivselt ka inimese füüsilist tervist. Seda nii iseenda puhul, kuid ka siis, kui otsitakse abi väljast (massööridelt) – siis abistaja seisund seansi ajal, võib luua suuremat või vähemat positiivset mõju, olenevalt sellest, millises seisundis (kohalolus) abi pakkuja on. Nii et alati on oluline teada, kelle juurde abi saamise osas pöördutakse. Õnneks on see kõik õpitav. Eesti Meditatsiooni Koolis juhendavad kursusi ja eraseansse rahvusvaheliselt sertifitseeritud kogenud juhendajad.

Kohalolekuks peab sinu sees olema täielik vaikus ja mugavuse ehk heaolu tunne. „Kui kehal on ebamugav, siis ei saa meditatsioon tavaliselt toimuda,“ teab Seeda. Samuti võib alguses lõõgastuda aidata õige muusika, kuid muusika ei aita luua mõttepuhkust. Sageli arvatakse, et ilusa muusika või sõnalise juhenduse abil saavutatud keha ja meelte lõõgastus ongi meditatsioon, kuid see ei ole nii. Lõõgastus on vaid eelseisund, mis on vajalik meditatsiooni poole liikumiseks. Meditatsioon ise algab alles sealt, kus mõte on teinud pausi, kus ei toimu mingit sisekõnet. Mõttepausi jaoks on vajalik vaikus iseenda sees. Sisemise vaikuse ja mõttepausini on kergem jõuda, kui su ümber on vaikus. Välise müra ja helide saatel suudavad meditatsiooni jõuda vaid need vähesed, kes on väga kaua meditatsiooni praktiseerinud. „Seega saab muusika lõõgastumist toetada, aga sellele järgneb vaikus. Nii on loonud Osho (õpetlane, kelle raamatuid on tänaseks välja antud juba üle 600, toim) aktiivsed meditatsioonid, mis on mõeldud just tänapäeva inimese jaoks, kellel on kiire elutempo tõttu meditatsiooni keeruline jõuda. Aktiivsed meditatsioonid annavad selle võimaluse,“ räägib Seeda.

Aktiivne meditatsioon

Buddha kinkis maailmale Vipassana meditatsiooni, mis nõudis kaua ja liikumatult sirge seljaga istumist, ja kus ühel hetkel mõte lihtsalt kadus. Tänapäeva ühiskond on olnud aga suures muutumises ning inimesed ei suuda enam nii lihtsalt vaikusesse siseneda. Selleks ongi loodud aktiivne meditatsioon, mis sobib meie ajaga ideaalselt. „Aktiivne meditatsioon tähendab seda, et esmalt toimub mingi konkreetne tegevus, mis võimaldab lõõgastada kehapingeid, emotsioone, meeli ja tšakraid, ning siis järgneb vaikus,“ tutvustab Seeda. Kui aktiivseid meditatsioone regulaarselt ja sageli praktiseerida ja kui olemas on oskus olla vaatleja ehk lubada mõtetel ja emotsioonidel ilma hinnanguta liigelda, siis on võimalik teha ka üksnes Vipassanat – vaikuse meditatsiooni.

Tarkus teadmisest

Tänapäeva inimesed on üpris uudishimulikud ja teadmistejanulised. Tahame minna kooli, olla tööl edukad ja iga päev paremaks saada. Seeda ütleb aga, et teoreetilised teadmised segavad meid. Iidne müstik Laozi ütleb tabavalt: „Et saavutada teadmisi, lisa asju iga päev. Et saavutada tarkust, eemalda asju iga päev.“ Tarkus tähendab selles kontekstis avarust või nn kosmilist infopanka, mida meie mõistus ei suuda hoomata. „Kes tarkusega sõber, see teab asju, mida teised ei tea, ning teeb asju, mida teised ei ole suutelised tegema,“ arvab Seeda. See tarkus ei tule meie peast. „Kui küsida Jaapani samurailt, et mis kohaga ta mõtleb, siis ei osuta ta peale, vaid naba alla, sest seal on intuitiivse tunnetuse ehk tarkuse kodu,“ ütleb Seeda. Meie tunneme säärast tarkust paremini kõhutundena. Intuitiivne mõtlemine tuleb kasuks ka spordis, kus on oluline mitte ilmaasjata energiat raisata, et õigel ja otsustaval hetkel oleks seda piisavalt. Eesti Meditatsiooni Kool pakub õppimiseks erinevaid kursusi ja ka individuaalõpet. Igal erineval kursusel tegeletakse kas vähemal või rohkemal märal ka meditatiivse seisundi õppega.

Meditatsioon spordis

Tippsportlased ei tee vaid füüsilist trenni, et olla parimad. Vaimne töö on tippspordis edu valem, et saavutada soovitud tulemusi. Mõistmaks, millest me räägime, toob Seeda näitena Portugali jalgpalluri Cristiano Ronaldo, kes suudab pallimängus keset suurt aktiivsust ja agressiivsust säilitada ülimalt rahuliku ja intuitiivse seisundi. Ta saavutab edu ilma ühegi lisapingutuseta, lüües väravaid lihtsal ja loomulikul moel, mis on väljastki näha. „See on see, milleni õige meditatsioon viib: rahuliku seisundini, milles on paradoksaalselt sisse lülitatud ülim tähelepanu ja teadlikkus,“ räägib Seeda.

„Sportlane peaks olema nagu zen-vibu. Kümnesse saab lasta vaid siis, kui oled sel hetkel kohal väga erksa ja tähelepanelikuna, aga samal ajal oled sisemiselt rahulik, kindel ja teadlik,“ ütleb Seeda. Sellise seisundi saavutamist saabki tema sõnul õppida meditatsiooni abil. „Kui oskad sisemise rahu kunsti, siis tegutsed ka kõige aktiivsema või olulisema spordihetke ajal õigesti,“ ütleb naine.

Tunneta enda tugevust

Et meditatsioonis tulemusteni jõuda, tuleb samuti praktiseerida nagu spordiski.Seeda sõnul annab meditatsioon võimaluse tunda sellist kindlust nagu oleksid kettkarusselli post. „Maailm sinu ümber muudkui tiirleb, kuid sina seisad kindlalt ja tunned enda tugevust. Miski ei kukuta ega langeta sind ega vii sind oma rajalt kõrvale.“

Ära sea endale piiranguid, pigem proovi uusi asju. Miks mitte ka mindfulnessi, meditatsiooni?

Tekst: Taisi Kõiv