“Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama” (raamatutõlge)

**Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, lõpetasin ma püüdluse avaldada teistele muljet.

**Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, hakkasin ma märkama, et kõik, millest ma hoidusin, jätkus visalt – nagu väike laps kes sakutab mind pluusist. Nüüd olen ma uudishimulik ja leebe, kui vastuseis tuleb mind sakutama.

**Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, lõpetasin ma teiste päästjaks olemise.

**Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, lõpetasin ma telefonile vastamise, kui ma ei tahtnud rääkida.

**Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, nägin ma õigest – valest kaugemale ja muutusin neutraalseks. Algul arvasin ma, et see on ükskõiksus. Nüüd näen ma selgust mis tekib neutraalseks saades.

**Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, hakkasin ma toitma üksindust ja nautima seletamatut rahulolu, mis sellega kaasneb.

**Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, hakkasin ma nägema kuritarvitust oma püüdluses midagi forsseerida või kedagi sundida, kes polnud veel valmis – sealhulgas ka ma ise.

**Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, muutus teistele andestamine tähtsusetuks.

**Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, nägin ma, kui naljakas elu on, kui naljakas olen ma ise ja kui naljakas oled sina.

**Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, hakkasin ma tundma tõelist kergendust.

**Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, hakkasin ma loobuma kõigest, mis polnud tervislik: inimestest, töödest, oma uskumustest ja harjumustest – kõigest, mis tegid mind vähemaks, hoidsid mind “väiksena”. Mu kriitikameel nimetas selle ebalojaalsuseks. Nüüd ma tean, et see on enese armastamine.

* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, sain ma teadlikuks omaenese headusest
*Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, ütlesin ma lahti uskumusest, et elu on raske
* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, defineerisin ma ümber “edu” ja elu muutus lihtsaks. Milline nauding sellest sai!
* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, siis ma nägin, et ma ei pidanud elu taga ajama. Kui ma olen vaikne ja rahul, tuleb elu ise minu juurde
* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, rahunesin ma maha. See muutis kõik
* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, muutus mu süda nii õrnaks, et ta suutis tervitada rõõmu ja kurbust võrdsel määral
* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, hakkasin ma võtma elu kingitusi vastu tõsimeelsuse ja tänulikkusega
* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, nägin ma, et emotsionaalne valu on märk sellest, et ma tegutsen tõest kaugel
* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, sain ma aru, et olin õigel ajal ja õiges kohas. See oli lõõgastav
* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, ma ei vajanud enam asju või inimesi, kelle abil end turvaliselt tunda

* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, õppisin ma kohtama omenese vajadusi ja mitte nimetama seda isekuseks

* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, lõpetasin ma soovimast, et mu elu oleks teistsugune ja hakkasin oma elu vaatama sellisena nagu see oli – toetamas minu arengut

* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, hakkasin ma tundma kõiki oma tundeid. Mitte analüüsima neid, vaid tõepoolest tundma neid. Ja kui ma seda teen, toimub midagi hämmastavat. Proovi seda. Ja sa näed

* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, hakkasin ma mediteerima igapäevaselt. See on enesearmastuse sügav toiming

* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, hakkasin ma mõistma oma hinge keerukust, müsteeriumit ja tohutut avarust. Kui rumal minust mõelda, et võiksin midagi üldse mõista teise inimese elust

* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, lõpetasin ma enda kurnamise püüdmiste ja pingutamistega

* Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama, lõpetasin ma enese noomimise tehtud valikute pärast – see andis mulle kindluse ja ma võtsin valikute eest vastutuse

*

SELLE RAAMATUGA SEONDUV LUGU.

Elus toimub kummalisi asju vahel. Tegelikult sageli.

Mul on hea meel, et sattusin täna lugema ühest internetiportaalist kirjutist kuulsa koomiku ja näitleja Charlie Chaplini poeemi “Kui ma hakkasin ennast armastama” kohta.

See tuletas mulle meelde üht raamatut mu enda raamaturiiulis, mida ma polnud juba palju aastaid lugenud, aga mida ma väga armastan. Raamat, mis on tõesti kaunis, sügavmõtteline ja selge oma läbitunnetuse poolest.

Kuidas see raamat minuni jõudis – see on eriline tee. Mulle meeldisid autori äratundmised elu ja iseenda kohta sedavõrd, et aastaid tagasi surfasin internetis ning leidsin ja tellisin Inglismaalt 3 raamatut (millest 2 kinkisin kallitele inimestele). Ei enne ega pärast seda, pole ma ühtegi raamatut niimoodi “taga ajanud”.

Just sellest raamatust ongi need mõtted siin, mis olen teile tõlkinud.

Aga tegelik lugu on hoopis selline, et seda poeemi ei ole kirjutanud kuulus koomik Chaplin, vaid selle au on talle omistanud keegi kunagi kuskil… Tõeline autor on hoopis Kim McMillen – naine, kelle elust võiks välja tuua selle, et kuni oma 40-ndate eluaastateni oli ta iseenda suurim kriitik ja kohtumõistja. Siis aga tegi ta otsustava pöörde, ning leidis üles kaastunde enda suhtes. Sealtpeale hakkaski ta kirja panema oma mõtteid – äratundmisi, mis meditatsioonis temani jõudsid ja neist sündis väga isikupärane raamat.

Kuna autor suri ootamatult paar kuud peale seda, kui oli oma mõtted kirja saanud (ta oli täiesti terve) , siis raamatu avaldas tema tütar Alison.

Ja raamatu nimi on tegelikult: “When I Loved Myself Enough” – “Kui ma hakkasin ennast piisavalt armastama “